Uuest aastast kallinesid elekter ja gaas, tõusis alampalk (12 öiru)
Pangad teenisid 11 kuuga iga Eesti inimese kohta 471 eurot kasumit
Riigikogulase palk tõuseb uuel aastal 246 euro võrra
Inimese püsielukoht on Eestis siis, kui ta on Eestis pidevalt elanud vähemalt 12 kuud enne 31. detsembrit 2011- millest võib jokk-järeldada, et isegi kui Eestis elati viimati aastal 1939 või ajavahemikul 1945-1990 12 kuud, loetakse ka üle, sest märgitud ei ole, et see 12 kuud peab olema elatud näiteks eelmisest rahvaloendusest alates 
Kas muidu oleks tulemus liiga nutune või?
Üleüldse, kui miskit ei meeldi, siis tõesti-tõesti, piirid on lahti – Mõistkem, et meie vabadus, see valgemast valge laev, mida ootasime noodsamad 700 ja pärast veel 50 aastat, on ka vabadus minna, vabalt minna, kuhu tahes.
BLOGISEERIMISKOHT
11 kommentaari
Comments feed for this article
4. jaan 2012 kell 3:29 p.l.
Offf
Ma tean näiteks ettevõtet, kes teenis mullu iga eestlase kohta 1 EURi kasumit. So? Pank pakkus teenust ja sai vastu raha. Ei käinud pangaärrad inimestele püssitoru ninasse surumas, et 471 EUR siia ja kohe. Ei käinud.
Pandale maksmine on täiesti vabatahtlik tegevus.
4. jaan 2012 kell 3:32 p.l.
ieska
Vee ja toidu eest maksmine on ka vabatahtlik tegevus
Keegi ei suru vett ega toitu kurku.
Katus pea kohal on ka vabatahtlik.
jne.
6. jaan 2012 kell 7:18 p.l.
kaamosrules
Mismõttes pangale maksmine on vabatahtlik tegevus? Millises firmas makstakse palka sularahas, milline kommunaalettevõte arveldab sularahaga, kas peale 1982 aastat sündinud on mingi ime läbi vabastatud kohustusest omada mingit kujuteldavat juppi pankade hallatavaist pensionisambaist?
Nali, jah?
8. jaan 2012 kell 6:37 p.l.
Offf
Miks te arvate, et sularaha käitlemise eest maksmine on ODAVAM?
Mis ettevõtetesse puutub, siis vastavatl seadusele on nad KOHUSTATD aktsepteerima makset sularahas. Kas on ODAVAM kusagile kohale minna, järjekorras seista, sulas maksta? Aeg ei maksa muidugi midagi, eks?
8. jaan 2012 kell 8:20 p.l.
kaamosrules
Ma ei rääkinud ODAVUSEST, vaid vabatahtlikusest. Inimene ei saa vältida panku ja neile kasumi teenimist ning sellist olukorda ei saa ometi nimetada “Pank pakkus teenust ja sai vastu raha”. Mida ta pakkus? Millal on inimesel võimalus “teenusest” loobuda?
8. jaan 2012 kell 7:16 p.l.
ieska
Mõte, et Eesti oludes tuleb (eriti elementaarvajadusi vahendades) hinda küsida ikka nii, et enesel ka häbi hakkab on pisut õõvastava-võitu.
Samuti jutud lollidest, laiskadest ja vähetootlikest töölistest, kelle tööviljakus on väga madal, v. a. juhul kui nad piiri taha sama tööd tegema lähevad.
Kuidagi väga nihkes on see jutt kui kasuminumbrid on röögatud ja riigiametnikud tõstavad iseendi palka rohkem kui teise inimese kuu sissetulek on.
15. jaan 2012 kell 3:52 p.l.
Offf
Ma tuletaks siinkohas meelde, et riigiAMETNIKUD ei tõsta mingit palka. RiigiAMETNIKE palk on külmutatud kuni aastani 2017.
Tänu sellele lahkuvad viimasedki asjalikud inimesed riigi teenistusest ja jäävad ainult “tädid” — palju õnne kallis kodanik.
Lisaks toimub riigiettevõtete tugiteenuste koondamine sisuliselt monopoolses seisundis “ametitesse” a la SMIT, RMIT, Riigi Tugiteenuste Keskus… jällegi: palju õnne kallis kodanik.
“tädi” leti taga laituab käsi: ma ei saa sind teenindada, sest kahju küll, xMIT millelt me ostame sisse teenust, ei taga meile seda. Ja sa ei saa ka minu peale kaevata, sest ma pole mitte sinne töötaja vaid yMITist sisse ostetud tugiteenus.
kaamosrules: jah, kui teha seadusesse parandus, et töötajal on õigus nõuda palga maksmist sularahas, tasudes tööandjale kõik sularahakäitlemisega tekkivad lisakulud, kas sa oleks siis õnnelik?
15. jaan 2012 kell 10:22 p.l.
ieska
Srysry, riigiAMETNIKUD ei saa muidugi mummugi. Pidasin silmas ikka neid, kes reaalselt iseendil palka tõsta saavad – riigiKOGUJAD. RiigiAMETNIKUD sõltuvad ikka valitseva kliki suvast nüüd ja edaspidi.
Ja kui kellegi oma jopele on kasulik moodustada mis iganes tugiteenuse pakkumise AS siis tõesti, AMETNIK peab lõuad pidama ja edasi teenima.
Sellegipoolest käib riikilkult aktsepteeritud ja soodustatud ahnitsemine rämedalt närvidele.
16. jaan 2012 kell 1:36 e.l.
kaamosrules
Praeguse seaduse järgi on töötajal õigus nõuda palga maksmist sularahas (TLS § 33 lõike 4 kohaselt tuleb töötasu kanda üle töötaja maaratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti) , aga puudub vabadus keelduda pangaga seotud lepingutest (nagu näiteks pensionimaksed) ja puudub mõistlik valikuvõimalus maksta mitmete tarbitud teenuste eest sularahas. Või arvad, et pank teeb tarbijale tema pensioniraha karusellitades ja pisimagi arve maksmise pealt võetava teenustasu kasseerimisega üüratu teene?
Mismoodi õnn puutub minu küsimusse? Asi on valikuvabaduses, täpsemalt selle puudumises ja sinu väites, et pangale maksmine on täiesti vabatahtlik tegevus. No ei ole vabatahtlik, seadusi rikkumata ei ole!
16. jaan 2012 kell 10:24 e.l.
Offf
Esiteks — sularaha käitlus on KALLIS. Võimalik, et kordades kallim kui sama raha ülekandmine. Need panda ülekandetasud pole ju ka teab mis suured. Olenevalt paketist võivad ka üldse tasuta olla.
Samuti on vastavalt seadusele KOHUSTATUD kõik asjapulgad makset sularahas aktsepteerima. A. Raid tegi mingi vastava eksperimendi — virisesid küll, aga vastu võtsid. Lihsalt, peale paari veidriku ei soovi mitte keegi seda teenust.
Mis puutub II sambasse — II sammas ilmselt sellisel kujul ei hakkagi mitte kunagi tööle. Vaadata tasub jälle Riigikogu, mitte pandade otsa. Riigikogu tegi seaduse — RK võib selle ka tühistada.
18. jaan 2012 kell 8:03 p.l.
kaamosrules
KALLIS- ma saan aru küll
Me vaidleme teineteisest üsna mööda. Ma nüüd kordan ennast, vabandust: tänapäeval ei ole võimalik pankadele mitte maksta, seega sinu väide, et pank pakkus teenust ja see ei olnud mingi vägisi “raha siia, kohe!”-nõudmine on ekslik. Pangad ei ole sotsiaalasutused ja nende kasumiteenimisvõtted ei erine kröömikesegi võrra ühestki teisest kauboikapitalismi reegleid järgivast asutusest. Pankade esmaülesanne ei ole mitte pakkuda inimestele mugavamat ja odavamat teenust kui lammas-kirve-vastu majanduse puhul võimalik oleks, vaid sihiks on kasum, mida suurem, seda parem. Iga liigutuse eest, mida me pangas oma rahaga teeme maksame me kõlisevaid magusaid sente. Võimalik, et sul on raske uskuda, aga mõnikord on need sendid pangal ikka väga, väga kergelt tulnud. Igal juhul palju kergemalt kui nende sentide maksja tolle raha teeninud on.
Aga jah, konkurente neil pole. Sularahaga arveldamise võimaluse on needsamad pangad miinimumini viinud, selleks ei ole olnud vaja rohkem teha kui tõsta sularaha käitlemise hindu uuesti ja uuesti. Kas sa arvad, et pankade sularaha käitlemine on kahjumlik ettevõtmine? Ole ikka, see on üks suuremat kasumit andev osa sellest tööstusest.