Ansipi sõnul ei pea ta normaalseks, kui tudengid töötavad kooli kõrvalt täiskohaga, kuid kõiki tudengi kulusid ei pea katma anonüümne maksumaksja.

Minakene näiteks ei pea normaalseks, et täiskohaga töötavale inimesele on võimalik maksta nii vähe palka, et lapsi koolitata ta lihtsalt ei jaksa ja laps lihtsalt PEAB kooli kõrvalt tööle minema. Täiskohaga. Sest poole ja veerandi kohaga töötades ei teeni keskharidusega nii palju, et elamiskulud katta.

Kus asub see täna majanduslikult edukas riik, kus maksud on madalad, tööpäev pikk ja pensioni asendab suurem pere või kogukonna tugi ehk teisisõnu on rahvas jagatud inimesteks ja tööjõuks?

On see seesama riik, kus valimissüsteem on selline, et igal juhul saavad pukki seal juba aastaid kanni lapikuks istunud põhulõugsed puugid?

Kus haridus on rikastele ja vaesemaid sunnitakse kiiresti vähetasuvat ametit õppima, kui sedagi?

Kus töölepinguseadus(etus) võimaldab töötajaga käituda nagu orjaga ning osava advokaadi korral saamata jäänud kasumi sisse nõuda, sest lollil palgapäevast palgapäevani orjal pole nagunii raha,  et oma õigust eeest seista?

Kas seal riigis voolab teiste inimeste elementaarvajaduste arvelt monopoolselt rikastuvade “investorite”  teenitud kasum maksuvabalt riigist välja?

Toimib sisuliselt tasuline arstiabi, sest oma järjekorda ei jõua vähegi tõsisema tõve  puhul küll keegi ära oodata  ning paratamatult vajalik arstiabi nt. hambaravi on täies osas tasuline ?

On see riik, kus penisoniealist peaks üleval pidama perekond, kus igal tööealisel elanikul on vaja 2,5 töökohta, et iseendagi elementaarvajaduste eest maksta?

 

Kas meite rasvaõginud  närilised näevad orjandusliku korra kehtestamisest märgasid unenägusid?

 

Töödejuhataja ajas kohe üles 8000 ettevõtte linnakus elavat töölist. Igale töötajale anti üks küpsis ja tass teed, viidi töökohale ning pool tundi hiljem hakkas tema 12 tundi kestev vahetus pihta.Uued ekraanid hakkasid tehasesse saabuma samal keskööl.

Meitel siin ka mõne linna piiril paar plekist angaari lausa nõuka-ajast suisa tühja seisab, küüditame tööjõu sinna, viskame kääru leiba ja klaasi külma vett koonu vahele ning hakatagu kohe näiteks Samelini-Kikka jaoks saapaid kokku õmblema ja maksimas kassat pidama.
Vat kus riik saaks rikkaks, maiäss!

vt. ka Eestis on tööjõupuudus vms.

Hannes Palang
Tallinna ülikooli inimgeograafia professor:

“Iga peremees tahab ju aeg-ajalt teada, mis tema laudas toimub.”

 

Vrdl: igal oinal oma mihlikpäev, lammaste pügamine

Kenakene üleskutse näe siin ka nüüd teht.
Mul on viimasega seoses nummit inspiratsiooni vahepealt viimasest sellelaadsest mõtlemisest ropult juurde kogunent, paneks ka kirja.
Ma ei viitsi 140 tähemärgi kaupa seda vastavale lehele taguda nagunii.

- täies mahus ratifitseerimata Euroopa Sotsiaalharta, mis võimaldab töötavat inimest laia kaarega mitu korda järjest üle lasta ja töö eest inimväärset tasu mitte maksta. Ka siis kui töötasu üldse maksmata jätta, ei juhtu tegelikult mitte midagi. Palgaraha mitte saanud orjal lihtsalt ei ole ja ei teki ka  raha, et enda (võla)õigust kohtus kaitsma minna.
Inimesed, kes ei protesteeri/avalda meelt tänavatel iga asja peale ega pärsi sellega majandust vaid lasevad südamerahus naeruväärse palga alles aastate möödudes välja maksta, kui sedagi, kolivad kasvõi pead-jalad kokku ja teevad näo, et see on normaalne. Peaasi, et peremees teeniks kasumit oma pere hüvanguks.

- elementaarvajadusi rahuldavate monopoolsete ettevõtete kinkimine “investoritele”, enamasti välismaistele ja nende kasumitaotluse ette-taha kummardamine. Riikliku kingitusena lisatakse teenusele-tootele korralikult makse ning lastakse “ettevõttel” kooritud kasum riigist maksuvabalt välja viia.
Ahnus ei ole kriminaliseeritud, kaasinimeste elementaarvajaduste arvelt rikastumine on normaalne ja aktsepteeritud äritegevus. Kõige edukamad “ärimehed” lobistavad endale vastava seadusegi.

- väikeeettevõtete sõrmede sahtli vahele lükkamine näiteks vale tüüpi kraanikausi pärast, et suurkorporatsioonid saaksid piiramatult üha vaesuvalt turult viimast võtta.

- üle igasuguse terve mõistuse tööjõu maksukoormus ning ise endaga hakkama saada tahtjate puhul lausa ettemaksustamine ning võimalus kogu vara konfiskeerimiseks.

- töölepinguseadus, kus tippadvokaate palgata jaksav pool on võrdne töövõtjaga, kes elab töö eest makstavast tasust palgapäevast palgapäevani.

- palganumbri salastatus töökuulutustes. Et inimese tööle palkamisel oleks võmalik tema arvelt ikka nalja ka visata – raiskad teisel vähemalt pool päeva ära ja siis pakud tasuks midagi täiesti naeruväärset soovitusega kolida ämma kapi taha ja süüa supiköögis, sest tööandja ei ole sotsiaalhoolekande asutus, temal on õigustatud ootus  suurele kasumile ja võimalikult vähe palka maksta. Siinsetele inimestele meeldib must huumor ja  iseenda üle naerda lasta.

- hiilivalt tasuline meditsiin vaatamata ülikõrgele kohustuslikule sotsiaalmaksule. Kui tõesti ON vaja, tuleb maksta, reeglina mitte vähe.
Hambaravist rääkida on kohatu, geneetikas ja kesises toidulauas on ikka inimesed ise süüdi, et õppida ei viitsinud.

- sotsiaalse turvalisuse puudumine juhuks kui otsustatakse saada järeltulija.
Tööintervjuul võib enne nime ja haridust täiesti vabalt küsida kontraseptsiooni ning sotsiaalse tugivõrgustiku kohta. Sõna sõna vastu. Lindistamine on ebaseaduslik jälitustegevus. Kes ei taha vastata, liigitada kohe pretensioonikaks ja potensiaalselt konfliktseks ning üldse mitte tööd andagi.
Raseda saab päevapealt lahti lasta. Loll on, kes ettekäänet ei leia. Lasteaiakoha peab riik võimaldama aasta enne kooli, muul juhul majanduslike võimaluste tekkides.

- lapsevanemal on õigus oma vabal tahtel ja täie mõistuse juures sigitatud järeltulijat maha ja hätta jätta, visates talle elamiseks väikseima võimaliku rahaühiku, jättes enesele samal ajal alles nii tugitooli kui televiisori. Kaasinimesed peavad sellist käitumist nutikaks ja aktsepteerituks.

- lapsele korraliku hariduse andmiseks tuleb alustada dresseerimist varakult kui ei taheta lasta võsukest mõnesse suitsetamiskallakuga peksmiskooli määrata.

- ülikooliharidus ei ole tasuta, vaid on õppemaksuta. Kuidas üliõpilane ära elab on tema oma asi. Madalapalgalised vanemad on ka ise süüdi, et nad ei jaksa last teises riigi otsas üleval pidada. Tööandjad ju ka  maksavad ikka töötegemise, mitte õppimise eest, seda enam, et tudengil polegi ju haridust, mille eest inimväärset töötasu üldse maksta.

- ilus loodus kurjade koerte ja “ERAMAA” sildiga.  Ka kõige väiksema oma lapikese ostmiseks tuleb kogu tööealise aja jooksul peaaegu kõik leivast ja veest ülejääv rikastele Rootsi pensionäridele kasumiks maksta.

- harjumatus enese tagant koristada ja ülejääv sodi teeäärtesse ning metsadesse sokutada.

- olematu ühistranspordivõrk. Suurest linnast väljaspool on oma auto hädavajadus, mille omamiselt on riik otsustanud korralikult kütuseaktsiisi koorida ning lasta kartellil ohjeldamatult lollakatel ettekäänetel hindu kruvida.

- ükskõik millise probleemi lahendamiseks või vajaduse täitmiseks, kasvõi töö saamiseks peab alati varnast võtta olema tuttav või tuttava tuttav, kellel on käpp sees. Vastasel juhul on vanus, sugu ja hambumus palju olulisemad kui tahe, oskused ja võimed.

- meie riigil pole võlgu, kuid inimesed on end lapikuks laenanud. Elementaarne minimaalne on ostetud eluajapikkuse laenuga.
Ahned võivad lollide arvelt teenida hiigelkasumeid smõsslaenude ja püramiidskeemidega.

- vohav alkoholism kui paljudele ainus kättesaadav meelelahutus

- ei mingeid moraalseid tõekspidamisi kui juriidiliselt on kõik korrektne võib vanaema ka maha müüa.

Uuest aastast kallinesid elekter ja gaas, tõusis alampalk (12 öiru)
Pangad teenisid 11 kuuga iga Eesti inimese kohta 471 eurot kasumit
Riigikogulase palk tõuseb uuel aastal 246 euro võrra

Inimese püsielukoht on Eestis siis, kui ta on Eestis pidevalt elanud vähemalt 12 kuud enne 31. detsembrit 2011- millest võib jokk-järeldada, et isegi kui Eestis elati viimati aastal 1939 või ajavahemikul 1945-1990 12 kuud, loetakse ka üle, sest märgitud ei ole, et see 12 kuud peab olema elatud näiteks eelmisest rahvaloendusest alates :)
Kas muidu oleks tulemus liiga nutune või?

Üleüldse, kui miskit ei meeldi, siis tõesti-tõesti, piirid on lahti  – Mõistkem, et meie vabadus, see valgemast valge laev, mida ootasime noodsamad 700 ja pärast veel 50 aastat, on ka vabadus minna, vabalt minna, kuhu tahes.

 

Kes poleks kuulnud permanentset kiunu, kuda meitel ikka kohe mitte midagi teha ei saa, sest juba töölised on ahned ja lollid.

Nii ongi.

Nii ongi vol.2

«Üks, mis Eesti puhul selgelt silma paistab, on rõhuasetus laste ja perepoliitika lähendamisele. See võib riigi vabastada vastutusest – kui on perekond, las tema vastutab laste kasvamise ja kasvatamise eest»

ehk lasteaia- (ja hooldekodu)kohti vaja ei ole, piisab vaid perekonnaseaduse vastuvõtmisest, et riik saaks keskenduda olulisemale – valitute taskute täistoppimisele. Homme on ju nii kaugel.

«Kogu lapse elu temaatika allutatakse tööturu vajadustele—”

Siit lugesin.

Kokkuvõtvalt on riigi asi vaadata, et nüüd ja praegu oleks ikka välisinvestorist peremehele vara kokkukandjaid. Et seda aina usinamalt ja usinamalt tehtaks, tuleb järjest rohkem ära kinkida elementaarvajadusi rahuldavaid riigi- ja linnaettevõtteid, kes kooriksid matsilt mitte ainult pükse jalast, vaid ka järjest rohkem nahku seljast.
Et see orjarahvas saaks aru – mingit ühiskonda ei ole olemas, kasum ennekõike!
Saades täies tööjõueas lapse, oled majanduskasvu vaenlane ja sind tuleb ka vastavalt karistada.

Sõbrad, tõesti, mind sügavalt häirib kui täiesti normaalsed inimesed peavad suurelt ja tähtsalt avalikus kohas kuulutama kellega nad voodit jagavad. Miks see mind huvitama peaks?

Ah et muidu on minu elu lihtne ja normidekohane?  Ja ma lihtsalt ei taha näha erinevate inimeste probleeme?

Minu elukene ei lähe karvavõrdki raskemaks ega kaldu normist kõrvale teadmisest, et Lisette Kampus peab enese olulisimaks omaduseks lesbi olemist, kuigi tal on ka palju muid toredaid omadusi, aga  need ju nii suurelt ja värviliselt väljatoomist ei vääri.
Kas ma jätan mõnele kontserdile minemata või mõne luuletuse lugemata või mõnele teatrietendusele minemata, juuksuriski käimata, sest ma ei tea, kes kellega kui palju parajasti mürab?

Miks mind avalikus ruumis perverdiks teha tahetakse ja sunnitakse kogu aeg kellegi teki alla piiluma? MA EI TAHA!

Kui ma vägisi pean kellegi seksuaalsusel pidevalt silma peal hoidma, siis minus tekitab see vaid ühe assotsatsiooni:

Mina arvan, et pidev nabaaluse eksponeerimine lõhub ühiskonna sidusust ja takistab Eesti stabiilset arengut, sest kui inimesest eksponeeritakse silmapaistvalt ainult ja ainult seksuaalset osa,  siis muudesse kohtadesse võib hapnikurikast verd väheks jääda.

 


Follow

Get every new post delivered to your Inbox.